Läänemaa Abikassa kümme aastat

See oli 2009 aasta augustis, kui kaheksa inimest asutasid MTÜ Läänemaa Abikassa. Asutajateks olid Ahti Olesk, Andreas Rahuvarm, Arnold Juhans, Kaja Kaus, Kersti Lõhmus, Merike Nuudi, Neeme Suur ja Tiit Salumäe. Oli masuperiood, majandus langes, riigieelarvet tõmmati koomale, inimeste sissetulekud vähenesid. Oli palju muret ja puudust. Abikassa loomise idee tuli toonaselt Lääne maavanemalt Neeme Suurelt. Mõte sai toetust maavalitsuse ja praostkonna ühiskomisjonist ja tollal Lääne praostina teeninud Tiit Salumäelt. Nüüdseks on Läänemaa Abikassa tegutsenud kümme aastat.

Abikassa loodi toetama tavalist Läänemaa perekonda, kes on sattunud raskustesse kas pereliikme töö kaotamise, sissetulekute vähenemise, sissetulekute vähesuse või ajutise puudumise tõttu. Esimeseks mureks olid lapsed, kes ei peaks sellise õnnetu olukorra tõttu kannatama. Et oleks olemas elementaarsed elutingimused, et kodust elektrit välja ei lülitataks, et küttekolle korras ja tuba soe oleks, et kool pooleli või kooliriided ostmata ei jääks. Et ei langeks inimesed laenulõksu, minnes ühte laenu tagasi maksma teisega, veel kallimaga.

Abikassa tulud loodeti saada annetustest. Lisaks annetustele oleks Abikassast pidanud saama ka midagi vabatahtliku kindlustusseltsi sarnast, kus on palju liikmeid, kes teevad regulaarselt väikeseid sissemakseid, teades et vajadusel ka iseenda häda korral abi loota on. Päris nii see siiski ei läinud, liikmete arv on jäänud läbi aastate püsima. Praegu on Abikassal liikmeid 15, püsivalt annetajaid veel kolm inimest. Ühekordsed annetused moodustavad Abikassa tuludest suurema osa, nendest omakorda enamus laekub Läänemaa kauplustes paiknevatest annetuskastidest.

Abikassa töötab vabatahtlikkuse alusel. Meie juhatuses on kolm inimest – Merike Nuudi, Maie Kliss ja Neeme Suur. Raamatupidamise eest kannab hoolt Kaja Kaus, tegevuse üle kontrolli teostab revident Arnold Juhans. Toetuste eraldamise otsustab nõukogu, kuhu kuulub üksteist inimest. Keegi oma töö eest tasu ei saa, annetustest saadud summad kuluvad inimeste abistamiseks. Majanduskulud on olnud vähesed ja kulunud annetuskastide soetamiseks, logo loomiseks, IT-kulude katmiseks jms.

Kümme aastat on möödas, Abikassa tegutseb ja toimetab. Me oleme menetlenud 104 avaldust, neist rahuldanud 96. Oleme kogunud annetusi summas üle 31 000 euro ja jaganud toetusteks üle 26 000 euro. Nii nagu oli kunagi kavandatud, nii ka on läinud. Head Läänemaa inimesed toetavad Abikassat. Abikassa toetab Läänemaa perekondi nende halbadel hetketel. Tihti ongi nii, et kui riide – , toidu – või esemelist abi on lihtsam leida, siis rahalise abiga on kitsas käes. Uurime alati ka kohalikult omavalitsuselt, kuidas vallad või linn omalt poolt panustada saab ja mida asjast arvab. Uurime mida inimene ise teeb, et tema tulevik kindlam oleks. Võimalused Abikassal ei ole suured, aga tihti on paarsadagi eurot selline summa, mis aitab murekohast üle ja ei lase olukorral hullemaks minna. Tavalised toetussummad jäävadki 200 – 400 euro piiresse. Abikassa maksimaalne väljamakstud summa ühele taotlejale on olnud 1300 eurot. Oleme väga tänulikud kõigile annetajatele, kes meie annetuskasti või arveldusarve on üles leidnud. Eriti suure tänu aga edastame meie püsiannetajatele, kes igal kuul Abikassale ülekande teevad. Samuti oleme väga tänulikud kõigile Coop kauplustele Läänemaal, Rannarootsi keskusele ja OÜ Kalasabale Nõval, kes Abikassa annetuskasti hoida on võtnud.

Kuidas see siis käib, see Abikassalt abi taotlemine? Kui inimene on ise julge, siis ta leiab meie kuulutuse Lääne Elust, läheb www.abikassa.ee koduleheküljele, vaatab sealt andmed ja võtab meiega ise ühendust. Tihti aga inimesed ka ei tihka või ei oska ise pöörduda. Siis on see hea naaber või valla sotsiaaltöötaja või hoopis võlanõustaja, kes Abikassa poole pöördub. Oleme tuge pakkunud elektri eest tasumiseks, üürivõla tasumiseks, küttepuude soetamiseks, kütte – ja elektriseadmete või sanitaarruumide remondiarvete tasumiseks. Samas on meie toetuste loetelus ka lasteaia tasud, koolitarbed, õpilaskodu üür, koolieine tasu, haigla hooldustasu ja eritranspordi tasu, laste talveriided aga ka laevakaitsja toetus, korteri sissemaks jms. Mõnel korral oleme ka abi andmisest keeldunud. Seda juhul, kui on saanud selgeks, et inimene ise enda aitamiseks ei taha midagi ette võtta. Taotlejaid on olnud Läänemaa kõigist piirkondadest, Haapsalust kuni Nõva ja Virtsuni. Peale haldusreformi ei ole me Lõuna-Läänemaad hüljanud ja ei kavatse ka.

Inimesel ei tohiks olla sellist tunnet, et ta ongi oma murega maailmas üksi. Abi küsimine ei ole tihti lihtne, ometigi on see esimene samm lahenduste poole. Läänemaal on mitmeid abiorganisatsioone, nõustajaid, on sotsiaalmajad, linna- ja vallavalitsused, on kirikukogudused. Ja on ka MTÜ Läänemaa Abikassa. „Inimeselt inimesele“ on meie juhtkiri. Me ei reklaami toetajaid ega toetuse saajaid, oleme diskreetsed ja tagasihoidlikud. Kui oled hädas, siis võta ühendust. Kui sul on võimalus, siis anneta Läänemaa Abikassale ja aita meil aidata.